Alates 02.12 kehtib üle kogu Eesti siseveekogude jääle mineku keeld. Keeld on vajalik selleks, et ennetada veeõnnetusi ja säästa inimelusid.
„Novembri lõpp tõi kaasa püsivad miinuskraadid ja sellega koos tekkis siseveekogudele esimene jää. Viimane nädal on lisaks külmakraadidele pakkunud ohtralt lund ning lumevaip on üle kogu Eesti võrdlemisi paks. See loob mulje, et talv on kõigi sellega kaasnevate rõõmudega kohal. Paraku on kiirelt maha sadanud lumikate aga petlik ning jääkaas on veekogudel veel väga õhuke,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Praegu jääb jää paksus veekogudel mõne sentimeetri piirimaile. Paiguti võib jääkaanel paksust olla küll rohkemgi, kuid ohutu ja tugeva jää moodustumine võtab veel aega. „Jää on selle peal käimiseks ohutu siis, kui selle paksus on veekogu ulatuses ühtlaselt vähemalt 10 sentimeetrit. Selleks aga on vaja veel külmakraade ning veidi kannatust,“ lisas Virkala ning ütles, et kui ka järgmised nädalad pakuvad jätkuvalt miinuskraade, on lootust selleks, et peagi saab ka ohutult jääle minna.
Esimene jää tekitab elevust nii suurtes kui ka väikestes – lapsed kipuvad minema kinni külmunud veekogudele mängima, täiskasvanutes tärkab aga kalapüügisoov, sest käegakatsutavaks muutuvad need kalastuspaigad, mis seni olid raskemini ligipääsetavad. „Paraku kipuvad inimesed elevuses unustama õhukese jääga kaasnevaid riske. Seetõttu tuleb talvine veeohutus kindlasti meelde tuletada ja lapsevanematel tasub teha selgitustööd ka lastele, et mudilased varuksid veel pisut kannatust ja mõistaksid esimese jää ohtlikkust,“ rääkis Virkala.
Kuna jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli, on alajahtumine õnnetuse korral kiire tulema. Täiskasvanud inimene peab sellistes oludes vastu maksimaalselt kümmekond minutit, laps aga kaotab nii külmas vees teadvuse veelgi varem.
Meeles tasub pidada, et ohutus algab igaühest endast ning ohutust aitab tagada teadlik ja ettevaatlik käitumine. Kui näete lapsi või teisi uudishimulikke habrast jääkaant katsetamas, tasub kindlasti vahele astuda ja selgitada kaasnevaid ohte ning kehtivat jääle mineku keeldu. Nii saab igaüks anda panuse selleks, et varatalviseid veeõnnetusi juhtuks võimalikult vähe.
Nende suhtes, kes lähevad jääle keelust hoolimata, on võimalik algatada väärteomenetlus.